Start 

Religioon ja kirik

Mitmesugused kristlikud kirikud
Riik ja kirik
Usulised vähemused
Kristlus kui Euroopa identiteedi alus
Roomakatoliku usk
Protestandid
Katoliku kiriku ühtsuse tagas Rooma paavst
Luterlus
Kalvinism
Anglikaani kirik
Kreekakatoliku ehk õigeusu kirik 
(kirikulõhe tagajärjel 11. saj)
Katoliiklus ja õigeusk on erinevate kristlike traditsioonidega
Eurooplastel usuline ühtsus
+usuti kolmainu Jumalat
+Vana ja Uus testament Jumala sõna ja usu alus
Võõristus mittekristlike rahvaste suhtes: juudid, moslemid, Jaapan-Hiina. 
Madalaimaks peeti Ameerikas ja Okeaanias avastatud "paganaid" ja "metslasi"
Riik pidas kirikut oluliseks, sest nägi selles ühiskondliku korra tagajat.
Kirik õpetas inimestele kuulekust, alandlikkust ja kannatlikkust.
Kirik tegeles vaestehoolekandega, rajas haigemaju ning korraldas kooliharidust.
Ent koolide ja ülikoolide õpetuse sisu kontrollisid siiski kõikjal vaimulikud
Usulised vähemused, näiteks hugenottideks kutsutud kalvinistid Prantsusmaal või katoliiklased Inglismaal.
Usulisi vähemusi peeti ohuks riigi stabiilsusele ja julgeolekule, seetõttu tehti neile kõik­võimalikke kitsendusi, neil keelati oma jumalateenistusi pidada või sunniti neid usku vahetama. Valitsejate ideaaliks oli usuline ühtsus.
Juudid-getodes